25. septembril toimus DKG Beeta chapteri eestvedamisel ja koostöös Pärnu Linnavalitsusega Pärnu Koidula Gümnaasiumis haridukonverents "Distantsõppe õppetunnid ja võimalused". Konverentsi eesmärgiks oli saada ülevaade distantsõppe mõjudest õpilaste
õpitulemustele ning hariduse võimalustest uuteks väljakutseteks tulevikus.
Konverentsi juhatas sisse DKG Beeta chapteri president Liilia Oberg, kes tänas kõiki konverentsil osalejaid ning selgitas konverentsi eesmärki. Järgnes Pärnu abilinnapea Varje Tipp tervitus, kus ta rõhutas meie alustalasid- haritust ja haridust. Selleks, et edasi liikuda, tuleb vaadata veelgi rohkem peeglisse ja mõtiskleda, mis on meil juba hästi ja mis on see, mida saaks veel paremini. See, et Eesti areng on olnud viimasel paaril aastal väga kiire, on toonud meile kiire edasiliikumise ja sellega ka palju uusi väljakutseid.
Vahepala pakkus õpetaja Siim Ruul juhendamisel Koidula Gümnaasiumi gümnasistide väitluse etteaste. Põhiküsimuseks oli, kas kõigis üldhariduskoolides peaks saama valida kontaktõppe asemel ka online-distantsõpet. "Jah" ja "ei" väidete argumentidele tuginedes, valisid konverentsil osalejad siiski "ei" väite kaitsjate poole.
Põhiettekande tegi Aimi Püüa, kes on HARNO testide ja hindamise osakonna juhataja. Ettekandest selgus, et kaugõppe mõiste, võrreldes varasemaga, on saanud sisult uue tähenduse. Kaugõppe teema on tekitanud erinevatel tasandistel palju diskussioone, millest tekivad küsimused, millele otsitakse vastuseid. Sellest tulenevalt viiakse läbi uuringuid, mille sisendiks on diskussioonides tekkinud küsimused. Lisaks keskendus ettekanne distantsõppe murekohtadele nii õpetajate, kui õpilaste, vaatest. Tehtud järeldused olid järgmised:
- ebavõrdsus distantsõppe esimesel perioodil suurenes - koolidel oli vaja luua võimalused õppe korraldamiseks ja toetamiseks;
- vanemate roll õppimise toetamisel ja korraldamisel kodus muutus algusfaasis võtmeteguriks, enim tähelepanu vajasid erivajadustega õppijad ja algklassiõpilased;
- õpilased, kelle emakeel ei olnud eesti keel, vajasid lisatoetamist ja erituge;
- õpetajate jaoks oli keeruline anda õpilastele tagsisidet, märgata nende heaolu ja võimet kohaneda ekraani taga;
- õppimise korraldamine väiksemate gruppide puhul oli kergem ja efektiivsem;
- esimeses etapis oli väga palju erinevaid digikeskkondi, mida kasutati ning see tekitas infomüra ja segadust;
- vaimse tervise heaolu muutus oluliseks. Oli neid, kes said uues olukorras iseseisvalt suurepäraselt hakkama, kuid oli ka neid, kes olid rohkem pinges, mis tektias stressi.;
- paranesid digipädevusoskused nii õpilastel, kui õpetajatel;
- enesejuhtimine ja eneseregulatsioon muutusid koduõppe perioodil eriti oluliseks, sest koduses olukorras on vabadus palju suurem ja keskendumist segavaid faktoreid rohkem.;
- raskustesse (vaimse mure korral või õpiraskustes) sattunud õpilaste toetamiseks oli kasutusel mitmeid erinevaid lahendusi (sh tugispetsialistid);
- tunnetati küberturvalisuse teema olulisust;
- paindlikkumast õppekorraldusest on lähtutud ka hilisemalt kontaktõppe korralduse puhul.
Järgnes Pärnu Vana-Sauga Lasteaia direktori Reeli Tänavsuu vaade koolieelse lasteasutuse juhtimisele distantsõppe perioodil. Ettekandes toodi välja distantsõppe kitsaskohad ning kuidas ja milliste lahendustega neid kitsaskohti lahendati.
Teemal „Distantsõpe koolijuhi pilgu läbi“ kõneles Pärnu-Jaagupi Kooli ja Muusikakooli direktor Katrin Kohjus. Oma ettekandes kirjeldas koolijuht kooli elukorraldust mõlemal distantsõppe perioodil. Peamisteks märksõnadeks olid kindlad kokkulepped ja selged ootused vanematele, kommunikatsioon, olulise eristamine ebaolulisest (tekkis rohkem aega), kohandatud tunniplaan (põhirõhk hommikupoolsel ajal põhiainetele), üheskoos veedetud aeg sai väärtuseks.
Saue gümnaasiumi õpetajate Terttu -Triin Tomusk ja Anu Joon ettekanne tutvustas distantsõppes saavutatud tulemuste uuringut, kus selgitati välja, keda ja kuidas mõjutas distantsõpe kõige rohkem; milline oli õpilaste hinnang distantsõppele (kas õpilaste hinnangud ja teiste uuringute tulemused ühtisid) ning millised võimalikud probleemid kerkisid esile seoses distantsõppe perioodidega.
„Õpetaja vs. vanem - miks ei saa, vaid kuidas saab“ ettekande tegi Audentese Rahvusvahelise Kooli ja Saku Gümnaasiumi õpetaja Anna Kikkas, kes sai antud keerulisel perioodil olla kahes rollis. Erinevates rollides kerkisid esile erinevad raskused ja keerulised momendid, mis tähendas palju katsetamist. Kui alguses tekkis palju probleeme, siis hiljem kujunesid probleemidele lahendused.
Konverentsi lõpetas Tartu Ülikooli haridusteaduste kaasprofessori Katrin Saks ettekanne „Ennastreguleeriv õppija- kuidas saab õpetaja toetada õppijat tema õppeprotsessis?“. Ettekandes räägiti eneseregulatsioonist ja millest see koosneb; kuidas hinnata õppija eneseregulatsiooni; milline on õppijate eneseregulatsioonioskus erinevates vanuseastmetes ja mida tuleks pidada silmas õppijate enesereguleerimisoskuse arendamisel.
Lõppsõna ja konverentsi kokkuvõtte tegi DKG Euroopa Regiooni direktor Margarita Hanschmidt, kes andis näpunäiteid ja jagas toetavaid sõnasid, kuidas ennast sellises keerulises hetkes motiveerida.
Aitäh kõigile osalejatele!
