Jõulukuu tõi DKG alfad Pärnusse

DKG jõulukuine kohtumine Pärnus on saanud traditsiooniks – nii ka seekord: alfa esindajad olid tormi ja suurvett trotsides Pärnusse jõudnud ja meie kohtumine Koidula muuseumis võis alata. Pärnu muuseumi projektijuht Elmar Trink rääkis kaasahaaravalt J. V. Jannseni ja Lydia Koidula elust ja tegevusest ning tutvustas väärika maja ekspositsiooni. Sissevaade Koidulauliku aega tipnes sellega, et vana koolimaja õdus koolituba sai kuulda meie ühisesituses laulu „Meil aiaäärne tänavas“.

Järgnenud presidenditunnis tegi state president Margarita Hanschmidt kokkuvõtte poolaasta tegevustest ja tutvustas eesolevaid.
Koosolemine jätkus restoranis Cafe Grand, mille kuum glögi, kolmekäiguline lõunasöök ja pühalik õhkkond pakkusid elamusi nii ihule kui hingele.

Kohtusime Koidulas ja Rääma koolis

Sügisene aeg tõi meid kokku kõigepealt 7. oktoobril, kui meid võttis vastu Koidula gümnaasiumi uus direktor Indrek Kaldo. Tervitussõnad ja väike tutvustusringkäik viisid beetad kohvilaua ümber, mille eest kõik osalejad ühtviisi hoolt olid kandnud. Katrin ja Reeli meenutasid veel suvist Baden-Badeni konverentsi, millelt Reeli tõi kaasa Numberlandi-idee – tegemist on mängulise metoodikaga, mille abil lasteaialastele numbreid õpetada. Slaidikava sellest metoodikast ja tõlgitud õppematerjalid on kõik Reeli teene – just DKG ühingu nime all ta selle uuenduse ka Eestisse toob.
22. novembril võõrustas DKG beetalasi Rääma kool – Tuuli oli korraldanud hariva ja meeleoluka kohtumise Marit Raagiga, kes on Veho Eesti finantsjuht ja Ashtanga jooga viljeleja. Pea 10 aasta pikkune joogapraktika on kindlasti põhjus, et meie külaline võlus meid oma energia ja säraga. Kuigi Ashtanga jooga on kehaline tegevus, mõjutab ta väga ka meelt. Kui inimene suudab hakata kontrollima oma meelt ja õpib seda vaigistama, avaneb jooga vaimne külg. Vaimne ei tähenda religioosset. Inimesed võivad tegeleda jooga kui kehalise, vaimse ja hingelise tegevusega olenemata sellest, kas nad järgivad mõnda religiooni või mitte. Jooga vaimne aspekt tähendab ühenduse leidmist oma teadvusega, sellega, mis jääb väljapoole keha ja meelt. Huvi jooga vastu on Mariti viinud korduvalt Indiasse, kus ta avastas kašmiirsallide võlu: neist on saanud nüüd naiselik hobi. Himaalaja mäestiku karmides looduslikes tingimustes kasvatatakse kašmiirkitsi, kelle villa peenuseks on 10-14 μm. See on kuulus pašmiinavill, millest Nepaalis ja Kashmiris on kootud sooje imekergeid salle tuhandeid aastaid ja mida on kirjasõnas mainitud juba 3. sajandil. Ehtsad pašmiinasallid on käsitsi kedratud lõngast, käsitsi kootud ja tikitud Kashmiri maakonnas. Sallide värvisära, pehmust ja läiget saime kõik oma silmaga imetleda ning käega katsuda ja nii mõnigi meist kannab pärast seda õhtut oma õlgadel ehtsat pašmiinasalli.
Ees ootab jõulumeeleolukas kohtume koos alfadega: 10. detsembril saame kokku Pärnus Koidula majamuuseumis, mille järel naudime ühist lõunasööki restoranis Cafe Grand.