Mitte ainult naisühendus, vaid liikumapanev jõud

Osalesin augustikuus DKG Euroopa konverentsil esmakordselt ja nüüd tõdesin ka ise seda, millest oli enne vaid kuulnud: selle organisatsiooni teevad eriliseks just ühtekuuluvustunne ja sõbralikkus -  sind märgatakse, sinuga räägitakse, sind tutvustatakse ja seltskonda sulandumine osutub äärmiselt lihtsaks. Seda kõike oli väga meeldiv kogeda.

Jõudsime Reeliga  Amsterdami teisipäeva õhtul ja olime meeldivalt üllatunud, kui hea peatuspaiga olime valinud. Uskumatu kui lähedal kõik oli – Schipholi lennujaama all olevast raudteejaamast paar peatusevahet, siis  raudteejaamast paar sammukest ja paremat kätt oligi meie hotell MEININGER, mida just oma hea asukoha tõttu võiks peatuspaigana edaspidi kindlasti soovitada. Kuna esimesel õhtul oli programmis  happy hour konverentsi keskushotellis Holiday Inn Hotel, siis ruttasime kohe sinna. Kuigi üritus oli omajagu aega juba kestnud, jäi siiski tunne, et just meid oli oodatud – seal olid ees Anu, Margarita ja Mari ning mitmed teised tuttavad juba eelmistest kohtumistest.



Mari ja Reet - No sorority, but strong educational organization!

Konverentsi kava oli mitmekesine ja huvitav. Kohe esimesel päeval osalesin Ingibjörg Jonasdottir’i chapterite tugevdamise töötoas “It doesn’t take Barbell’s to strengthen a chapter”, kus oli igast Euroopa organisatsioonist 2-liikmeline esindus – Eestist mina Beeta ja Mari Gamma chapterist.  Selle käigus vaatasime videot “Extra degree 212˚ F”. Väga tabav võrdlus - kui 211˚ F juures on vesi lihtsalt kuum, siis 212˚ F on juba vee keemistemperatuur. Mõelda vaid, kui oluline on see lisakraad -  “extra degree”. Kõlas üleskutse ka oma chapteris teha kõike 212-kraadise pühendumuse, tahte ja energiaga. Tõsi ta ju on, et aeg-ajalt (vähemalt kord aastas) peaks me esitama endile küsimuse, miks me koos käime, milleks on loodud meie organisatsioon, mis on need DKG seitse eesmärki, millest juhindutakse. Kas me loeme DKG uudiskirju, kas huvitume blogidest? Kui me neile küsimustele vastata oskame, on ka meie sihid selgemad.

Kuna olime Mariga mõlemad konverentsil esmakordselt, siis osalesime ka “First timers” koosolekul. Korrati üle, kui oluline on  oma vajalikkuse tunnetamine, kindla rolli ja ülesande omamine chapteris. Palju räägiti rahvusvahelisest võrgustumisest ja tuleb tunnistada, et oleme selle jätnud vajaliku tähelepanuta. Oleme unustanud peamise, mille pärast kuuluda rahvusvahelisse organisatsiooni – võimaluse luua uusi rahvusvahelisi kontakte ja seeläbi oma silmaringi ning teadmisi arendada.   

Konverentsi kohal hõljus üleüldine revolutsiooniline vaim – palju kõneldi sellest, et on vaja muutusi, liikmeskond kahaneb, staatiline organisatsioon ei ole jätkusuutlik, on vaja värskeid ideid ja noori inimesi. Sama rõhutas ka üks peaesinejatest Dr. Adriana Fishta-Beijko, kes tegi konverentsil ettekande inglise keele õpetamisest. Tema sõnul on see väljakutse kogu DKG organisatsioonile olla mitte ainult naisühendus, vaid tõepoolest liikumapanev jõud hariduses. No sorority, but strong educational organization!

Oli hea näha, et Mari sundimatu, avatud olek ja otsekohesus võlus paljusid. Tema sõnavõtud ja küsimused läksid paljudele korda - tuldi toetust avaldama, vestlust jätkama ja arutama. Tuli, nägi, võitis - võiks öelda kokkuvõtteks Mari konverentsil osalemise kohta. Minu panus konverentsil oli teha ettekanne töötoas “Building bridges between content and language”. Rääkisin kuulajatele oma tööst -  erialaste keeletundide andmisest ettevõtluse ja projektijuhtimise üliõpilastele, erinevatest võimalustest tuua ettevõtlik vaim ka tundidesse. Lisaks paluti mul osaleda laupäevase Euroopa foorumi paneeldiskussioonis sotsiaalmeedia kasutamisest klassis, mis toimus pärast Jelle-Jan Bruinsma ettekannet YouTube kasutamisest hariduses. Kuna Eesti on olnud e-õppe arendajana ikka esirinnas, siis polnud raske neid edusamme ja ka oma kogemusi auditooriumile vahendada.





Reet osalemas Euroopa foorumi paneeldiskussioonis sotsiaalmeedia kasutamisest koolis.

Osalesin ka mitmes töötoas, kust sai väärt nõuandeid - ühes neist anti soovitusi liikmeskonna hoidmiseks ning tugevdamiseks, teises  jagati ideid ja kogemusi chapterile raha kogumiseks. Kõik konverentsiõhtud olid väga sisukad ja programm viis meid nii kanaliekskursioonile, linnavalitsuse vastuvõtule kui ka lõpubanketile, lisaks toimusid veel meeleolukad õhtud konverentsi toimumispaigas. Meeldejääv oli õhtune kanaliekskursioon, mille lõppedes viisid paadid meid restorani Stork, mis on ümber ehitatud endisest suurest laohoonest. Seal avaldas mulle muljet meie silme all toimiv imepärane meeskonnatöö restoraniköögis.  200 külalise toitlustamine oli nii täpselt ajastatud - viis kokka ühel pool letti, igal oma kindel ülesanne kas midagi lisada, valada või kaunistada ja viis kelnerit-ettekandjat teisel pool, ootamas taldrikuid, mida lauda viia. Kõik toimis nagu kellavärk. Sellisest tiimitööst, kus igaüks teab oma kohta ja ülesannet ning teeb seda südamega ja vastutustundlikult, võiks eeskuju võtta iga organisatsioon ja chapter.

Mõned muljed ka Amsterdamist, kuigi Mari blogis kirjapandule on raske veel midagi lisada.  Linna tunnuslause “I amsterdam” on tabamus kümnesse, sest see ääretult sooja atmosfääriga linn tundus nii omana, seda nii linnaelanike kui ka külaliste jaoks. Lisaks teadmisele, et Holland on kuningriik, sai hetkega selgeks, et see on ka jalgratturite kuningriik. Kui meil Pärnus on kesklinna sillalt sõites üks eraldi sõiduteerada jalgratastele ja see on juba põhjustanud autojuhtide pahameelt, siis Amsterdamis tundub kõik olevat korraldatud just jalgratturite mugavust silmas pidades. Rattad-rattad-rattad ja inimestega arvestav liikluskorraldus. Oh neid imepäraseid ja leidlikke lahendusi  - lasteistmed tuuleklaasiga või kandilised plastkastid täitmas rattakorvide aset.

See häid emotsioone pakkuv konverents lõppes laupäevahommikuse Euroopa foorumiga, kus Rootsi organisatsioon andis edasi kutse kahe aasta pärast toimuvale Euroopa konverentsile Borasis. On, mida oodata. DKG Euroopa konverents on suurepärane võimalus luua uusi kontakte, leida sõpru ja jagada kogemusi.

Reet Soosaar

“I amsterdam” ehk Mari ja Reet rattakuningriigis.