DKG rahvusvaheline konverents pealkirjaga Professional Research and Practices peeti 25.-27. juulini 2019 Reykjavikis, Islandil, kus meie Eesti delegatsioon oli kolmteistliikmeline ja esindatud olid kõik chapterid.
Konverentsil oli mitmeid häid ettekandeid, kuid enim mõtteainet pakkus Ingvi Hrannar Omarssoni „Valmistades õpilasi ette nende tulevikuks, mitte meie minevikuks“ milles IT spetsialistina koolis töötav noormees tunnistas, et mistahes vahendid ei anna midagi haridusele juurde, kui ei muutu süsteem tervikuna. Ta juhtis tähelepanu, et sageli töötavad õpetajad põhjendusega – me oleme seda alati nii teinud - , mäletamata sealjuures, mis ajast või millisel põhjusel nii toimima on hakatud. Infotehnoloogina on tema ülesanne varustada kooli, õpetajaid ja õpilasi kaasaegsete IKT vahenditega, kuid tema suunaks õpetajaid rohkem lastega õue õppima ja andma lastele võimalusi ise katsetada ning kogeda. Kui õpetaja sealjuures suudab rakendada ka IT-vahendeid, on see ainult boonuseks.
Oma ettekandes tõi ta välja, missugustel erialadel on tulevikku ja millised ametikohad kaovad varem või hiljem. Alles jäävad loomingulist lähenemist nõudvad ametid, need, mida pole võimalik robotitega asendada: sinna hulka kuuluvad õpetajad, kokad, arstid , kirjanikud jt loomealad. Huvitav oli kuulda, et enamikul Nobeli preemiale nomineeritud teadlastest on mingi loominguline hobi!
Justkui selle ettekande jätkuks rääkisid kaks esinejat draamast kui õpetamise meetodist, kus ettekandjad tõid välja loomingulise lähenemise vajalikkuse õppematerjalidele ning ainevaldkondade seostamise lavastuste kaudu. Mida endast kujutab Mantle of the Expert, võib igaüks ise välja uurida.
Häid mõtteid sain veel ettekandest „Õpetamine meeskonnas on kui mängimine orkestris“ - pole ju huvitav, kui kogu orkester mängib ainult bassi! Meeskonnas õpetamise instrumendid on koostöö, planeerimine, vastastikune toetamine ja arutelud. Kõneleja tõi välja oluliste komponentide vajalikkuse ja nende arendamise võimalused, mis aitavad kaasa meeskondliku õpetamise kui meetodi rakendamisele. Kui palju meie koolides on selliseid meeskondliku õpetamise võimalusi, ei oska kommenteerida. Küll aga on lasteaias rühmameeskonnad ja seal on tõesti oluline roll „meeskonnal kui orkestril“.
Konverentsijärgselt oli kavandatud mõnepäevane tutvumine Islandi looduse, ajaloo ja vaatamisväärsustega. Külastasime koduloomuuseumi Reykjavikis, sõitsime mööda lõunakallast kuni suure Vatnajökull’i liustikuni ja pisut kaugemalegi. Mis on hämmastav - inimese ja looduse suuruste suhe on nii ilmselgelt inimese kahjuks ja looduse kasuks ... Aukartustäratavad on mäed ja liustikud, otsatud väljad puutumatut loodust, kus inimesel polegi midagi peale hakata, sest seal valitseb Islandi loodus: need podisevad kuumad allikad ja mühisevad kosed annavad mõista, et loodusel on omad seadused, mida inimestel tuleb aupaklikult kõrvalt vaadata.
Reeli Tänavsuu
