Konverents
“Kaasav haridus – võimalused ja väljakutsed” tõi reedel, 5. jaanuaril Pärnu Koidula
gümnaasiumisse õpetajad, haridustöötajad ning –teadlasedki, et arutada kaasava
hariduse kui mitmetahulise protsessi üle.
Konverentsil
astus üles Tiina Kivirand haridus ja teadusministeeriumist, kes olukorras, kus Eesti
koolid on kaasava hariduse rakendamisel erinevates faasides, julges väita, et
Eestis on koole, kes omavad valmisolekut ja häid praktikaid kõikide laste koos
õpetamisel. Sel eesmärgil korraldas haridus- ja teadusministeerium 2014/15
aastal pilootprojekti „Kaasav kool“ ja Tiina Kivirand tegi konverentsil
kokkuvõtte, mida sellest projektist õpiti.
Et kaasava
hariduse mõistes on koolis vajalik suur tugi eelkõige õpetajatele, sest nad
pole saanud erivajadusega õpilastega toimetulekuks piisavalt ettevalmistust,
arutles aineõpetajate ja eripedagoogide koostöövõimaluste üle Marianna Metsla
Pärnu Rajaleidja keskusest.
Häid kaasava
hariduse praktikaid Waldorf pedagoogikast jagas Katrin Alliku MTÜ Herbert Hahni
Seltsist, Karmen Koppel kõneles konverentsil erinevate õppekorraldusvormide
headest ja probleemsetest külgedest läbi lapsevanema silmade.
Professor Äli
Leijen Tartu Ülikool haridusteaduste
instituudist tegi ettekande “Õpetaja autonoomia: miks ja kuidas?” Leijen arvas,
et õpetaja autonoomia toetamiseks peab andma õpetajatele nii võimalusi
keeruliste olukordade analüüsiks ja lahendamiseks kui ka teadmisi selle
teostamiseks ning üks konkreetne valdkond, kus sellele saab rohkem tähelepanu pöörata, on kaasav haridus. “Eesti õpetajaid saab
rohkem jõustada nii teadmiste kui oskustega, et kaasava hariduse idee paremini
rakenduks”, on professor kindel.
Konverentsi
lõpetas paneelvestlus, kus sõna said Tiina Kivirand haridus- ja
teadusministeeriumist, Virve Laube Pärnu linnavalitsusest, Katrin Uutsalu
Pärnu-Jaagupi põhikoolist ja Kristel Kallau Pärnu Kunstikoolist.
Konverentsi
“Kaasav haridus – võimalused ja väljakutsed” eesmärgiks oli teadvustada kaasava
hariduse problemaatikat Eesti koolis tuues kokku sellealane teadmine ning
kogemus erinevatelt haridussüsteemi tasanditelt. Konverentsi korraldas rahvusvaheline naiskoolitajate ühing DKG koostöös Pärnu linnavalitsusega.
